Tuleohutussüsteemide korraliste hoolduste läbiviimine COVID19 eriolukorras

Tänasest eriolukorrast tingituna on paljude valdkondade töökorraldus häiritud ja see mõjutab ka tuleohutusnõuete täitmise tagamist. Seoses infopäringutega ETEL liikmetelt esitasime Päästeametile küsimused tuleohutussüsteemide korraliste hoolduste läbiviimise kohta COVID19 eriolukorras. Altpoolt leiate Päästeameti vastused ja juhise turvatehnikutele hoolekandeasutustes töötamisel.

Üldine põhimõte, millest tuleb lähtuda on see, et tuleohutuspaigaldiste hooldustoimingud peavad jätkuma igal pool, kus nende teostamine ei ole välistatud eriolukorrast tulenevatest piirangutest lähtuvalt. Teenuste osutamisel tuleb järgida viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud käitumisjuhiseid (2+2 jne) ja hügieeninõudeid ning kanda vajadusel isikukaitsevahendeid. Lisaks tuleb teenusepakkujal kindlasti ka arvestada objekti omaniku poolt kehtestatud täiendavate juhistega. 


Kas olulisem on eriolukorrast tulenev liikumispiirang või kohustus tagada tuleohutussüsteemide korraline hooldamine?

Eriolukorrast tulenevad piirangud võivad tekitada ohutusnõuetega kohustuste kollisiooni – mõlemad kohustused kehtivad, kuid võivad teatud hoonete puhul olla omavahel vastuolus ja neid mõlemaid ei ole seetõttu võimalik korraga täita. Oluline, et eriolukorda ei hakataks ära kasutama nõuete mittetäitmise põhjusena, kui tegelikult eriolukord takistuseks ei ole ja tööd on võimalik viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud nõudeid järgides läbi viia. Eeltoodust tulenevalt lahendab Päästeamet kõik eriolukorrast tulenevad leevendused nõuete täitmise osas iga juhtumi põhiselt eraldi.

Tuleohutuspaigaldise hooldaja peab vastuse, kas ja kuidas saab ehitises eriolukorra ajal vajalikke töid teha, saama ehitise omanikult/valdajalt. Päästeamet selles osas üldist seisukohta anda ei saa.

Karantiinis olevate ehitiste omanikele/valdajatele (haiglad, hooldekodud) on eriolukorrast tulenevalt võimalikud järgmised leevendused:

  • Ehitises paiknevate tuleohutuspaigaldiste (turvavalgustus, ATS jne) regulaarsed kontrolli ja hooldustööd võib edasi lükata kuni eriolukorra lõppemiseni.
  • Tulekustutite kontrolli või hooldust võib edasi lükata kuni eriolukorra lõppemiseni.
Teenusepakkujale annab lõpliku vastuse hooldustöö teostamise võimalikkuse ja tingimuste kohta ehitise omanik/valdaja, kellega teenusepakkujal leping sõlmitud on. Kuna aga tulekahju eriolukorra karantiin eemale ei hoia, siis on Päästeameti soovitus ATS tööd takistava rikke korral asutustel siiski päriselt hinnata, kas vajalikke käitumis- ja hügieeninõudeid järgides ning isikukaitsevahendeid kasutades on võimalik ATS toimimiseks hädavajalikud tööd teostada. Kui on, siis teenusepakkuja saab kokku lepitud tingimustel teenust ka osutada.

Kuidas peaks hoolduse eest vastutav ettevõte vormistama omaniku poolse keeldumise korralise hoolduse teostamisest?

Tuleohutusnõuded kehtivad endiselt ka eriolukorras, ning kergekäeliselt ei tohiks vajalikke hooldustoiminguid tegemata jätta, ei omaniku, aega ka teenusepakkuja poolt. Arvestades, et teenuse osutamine on poolte vaheline võlaõiguslik suhe, siis pooled peavad ise kokku leppima, kas lepingu täitmine on võimalik või mitte. Ja üksteise teavitamisel lepingu täitmist takistavate asjaolude osas, tuleb lähtuda lepingus kokku lepitud nõuetest nende olukordade jaoks. Kui leping selliseid olukordi ei käsitle, siis on kindlasti mõistlik kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keeldumised koos põhjendustega säilitada, juhuks kui hilisemalt on vaja neid asjaolusid tõendada.  


Kui midagi peaks nendes asutustes juhtuma ja tuvastatakse, et hoolduse puudumine oli olukorda halvendav, siis kas vastutab omanik, kes palus hoolduse tegemata jätmist või ettevõte, kes pidi lepingu järgi hoolduse tegema aga ei saanud seda teha?

Tuleb arvesse võtta konkreetseid asjaolusid ja seda, mis on omavahelises lepingus kokku lepitud selliste olukordade jaoks. Üldisetest võlaõiguslikest põhimõtetest lähtudes on olukorras, kui omanik ise keeldub teenusepakkuja teenusest ja teda objektile ei lase, lepingu täitmine teenusepakkuja poolt võimatuks muutunud. Teenusepakkuja ei saa omaniku tahte vastaselt objektile minna. Kui aga omaniku poolt takistusi teenuse osutamiseks objektil ei ole ja teenusepakkuja ise ei suuda/saa eriolukorra ajal teenust pakkuda, võib vastutus lepingu mittenõuetekohase täitmise eest olla ka teenuspakkujal.


Lisatud failist leiate Päästeameti ohutusalased juhised hoolekandeasutustes ja haiglates koroonaviiruse COVID-19 puhangu ajal viiruse leviku takistamiseks turvatehnikutele.